Sissejuhatus raamatusse

Kiidetud olgu Allah, maailmade Isand, ning parimad palved ja täielik rahu olgu temale, kes saadeti halastusena maailmadele, meie isandale Muhammad ibn Abdullah’le, tõotuses tõesõnalisele ja usaldusväärsele, ning tema perele ja tema õilsatele kaaslastele ning neile, kes järgivad neid heas kuni Viimse Kohtupäevani. Au olgu Sulle, oh Allah, meil pole muid teadmisi peale selle, mida Sina oled meile õpetanud. Oh Allah, õpeta meile seda, mis meile kasu toob, ja anna meile kasu sellest, mida oled meile õpetanud, ning lisa meile teadmisi, tasakaalukust ja tarkust. Tõesti, Sina oled Teadev, Tasakaalukas, Tark. Issand, ava mu rind ja vabasta sõlm mu keelelt, et nad mõistaksid mu kõnet.

Edasi liikudes on mul rõõm esitleda austatud lugejale valitud kogumikku Prohveti ﷺ üllastest ja sisutihedatest ütlustest, mille valisin oma tuntuimast raamatust „Safwat al-Ahadith al-Nabawiyya al-Shareefa“ (Valituimad Prohvetlikud Hadithid). Need on hadithid, mille autentsuses on kokku leppinud mitmed hadithide imaamid. See järgneb edule, mida saavutas raamat „Safwa“ – terviklik entsüklopeediline teos, mille kogumise, ettevalmistamise, peatükkideks jaotamise ja haruldaste väljendite selgitamisega Allah mind aastaid tagasi austas. See võeti Allahi armust vastu tunnustuse ja tervitustega araabia ja islami teadusringkondades üle kogu maailma, kuna see sisaldab kõige olulisemaid ja tugevamaid prohvetlikke hadithe, mille autentsuses pole kahtlust, arvestades paljude hadithi-imaamide üksmeelt. Need on hadithid, mida moslem vajab oma religioonis ja ilmalikus elus. Keskendusin raamatus „Safwa“ hadithidele, mis puudutavad uskumusi, jumalateenistusi, seadusi, prohvetlikku tarkust, julgustamist ja hoiatamist, voorusi, iseloomuomadusi, etiketti, teadust, meditsiini, koraaniseletust, teateid segadustest ja Viimse Tunni märkidest, Viimse Kohtupäeva kirjeldusi, Paradiisi ja Põrgut ning kõike, mis toob moslemile kasu tema usus ja elus, lisaks muudele manitsustele ja südantpehmendavatele tekstidele... et see oleks kergesti kättesaadav hadithide allikas uurijatele ning dokumentaalne teos, kus hadithide imaamide poolt autentseks tunnistatud ütlused on varustatud nende tähtsaimate edastajate sümbolitega, kui Allah seda soovib.

Seda raamatut on kiitnud paljud õpetlased, hadithiteadlased ja mõtlejad, pidades seda kaasaegseks ja terviklikuks hadithide allikaks, mis hõlmab kõige autentsemaid prohvetlikke ütlusi, millel on tugevaimad edastusahelad ja tekstid. See on raamat, mille sarnast pole minu teada varem kirjutatud. Pärast selle neljateistkümnendat trükki leidsin, et vaatamata selle olulisusele ja teaduslikule staatusele kui täielik register neile, kes soovivad veenduda prohvetlike hadithide autentsuses, pakub see huvi peamiselt teadlastele, mõtlejatele ja üliõpilastele. Vastates mõnede teadmistega ja voorustega vendade soovile lühendada raamatut „Safwa“ – kuna seal esines korduvaid hadithe nende alguse erinevuse, mõne lisandunud sõna või edastajate erinevuste tõttu tekstis, kuigi tähendus oli sama või sarnane –, otsustasime need kordused käesolevas kogumikus eemaldada. See on tehtud selleks, et raamatut oleks lihtsam omandada ja pähe õppida neil, kes seda soovivad. Kes aga soovib täielikku kogumikku hadithidest, mille autentsuses pole kahtlust, peaks pöörduma tagasi teose „Safwat al-Ahadith al-Nabawiyya al-Shareefa“ täisversiooni juurde. Käesolev kogumik on mõeldud olema kergesti käsitsetav erinevatele üliõpilastele ja usuteaduste ning ilmalike teaduste uurijatele, et näidata Prohveti ﷺ ütluste ilu ja tema kõne sisutihedust. Kui usklik või mitteusklik või kriitik nendega tutvub, ilmneb talle selgelt see jumalik avatus, mille Allah andis kirjaoskamatule Sõnumitoojale ﷺ. Need tarkad ja imelised hadithid saavad pärineda vaid neilt, kelle Allah on valinud halastuseks maailmadele, kinnitades Looja sõnu: „Me ei ole läkitanud sind muuks kui halastuseks maailmadele.“ Ja ta ﷺ ütles enda kohta: „Tõesti, ma olen kingitud halastus.“ Need hadithid kinnitavad neid tähendusi ning on kooskõlas islami ja inimkonna õilsate väärtuste, tarkuse ja moraaliga, mida hindavad ja austavad kõik maailma erapooletud ja auväärsed mõtlejad ning teadlased.

Samuti soovisin suunata need Muhammadi ﷺ tarkused ja pärlid meie vendadele, kes elavad võõrsil, et esitada neid kui pühasid islami tekste. Palun igal neist, kes on selleks suuteline, proovida tõlkida see oma asukohamaa elavatesse keeltesse, et tutvustada islami hiilgavat mõttemaailma kui globaalset sõnumit, mis kannab halastust, armastust ja vendlust neile, kes kutsuvad üles rahule, õiglusele ja vooruslikule moraalile tuginevale kooseksisteerimisele.

Kuna õilsa Sõnumitooja ﷺ sunnal on ainulaadne ja eriline roll araabia ja islami tsivilisatsiooni ülesehitamisel ning sellel on keskne koht islami seadusandluses, on tulnud selge jumalik käsk järgida Valitu ﷺ õpetusi. Kõigekõrgem ütles oma kindlas ilmutuses: „Mida Sõnumitooja teile annab, see võtke vastu, ja millest ta teid keelab, sellest hoiduge.“ Allah on teda eristanud sõnadega: „Ja tõesti, sina juhatad sirgele teele,“ ning öelnud usklikele: „Tõesti, Allahi Sõnumitoojas on teile hea eeskuju sellele, kes loodab Allahile ja Viimsele Päevale ning meenutab Allahit palju.“

Samuti käskis Looja oma õilsal Sõnumitoojal ﷺ edastada see, mis talle ilmutati, öeldes: „Oh Sõnumitooja, edasta see, mis on sulle sinu Issandalt alla saadetud.“ Teistes värssides selgitab Tõde, et Ta saatis oma õilsale Sõnumitoojale alla Tarkuse Meenutuse (Koraani), et ta seda inimestele selgitaks: „Ja Me saatsime sulle alla Meenutuse, et sa selgitaksid inimestele seda, mis neile on alla saadetud, ja et nad ehk mõtleksid.“ Kõigekõrgem kinnitab, et uskliku üks silmapaistvamaid omadusi on järgida seda, mida Allah ja Tema Sõnumitooja on otsustanud: „Ei ole usklikul mehel ega usklikul naisel valikut oma asjades, kui Allah ja Tema Sõnumitooja on asja otsustanud; ja kes ei kuuletu Allahile ja Tema Sõnumitoojale, on tõesti eksinud selgesse eksitusse.“ Ta kinnitab ka, et õilis Sõnumitooja ﷺ ei räägi omast soovist, vaid jumaliku ilmutuse juhatusel: „Ja ta ei räägi omast soovist.“ Samuti käskis Ta usklikel talle kuuletuda, sidudes kuulekuse Sõnumitoojale ﷺ kuulekusega Allahile: „Ja kes kuuletub Allahile ja Sõnumitoojale, need on koos nendega, kellele Allah on andnud oma armu: prohvetite, tõemeelsete, märtrite ja õiglastega; ja kui head kaaslased nad on!“ On veel palju teisi värsse, mis kutsuvad moslemit üles järgima Sõnumitooja ﷺ õpetusi, hoiduma tema keeldudest ja hoidma kinni tema sunnast.

Pole kahtlustki, et Koraan on islami seadusandluse esimene allikas ning Prohveti ﷺ sunna – tema ütlused ja teod – on teine allikas. Sunna selgitab Koraani sätteid, täpsustab selle üldisi tähendusi, piirab piiramatut või tõlgendab kokkuvõtlikku. Veelgi enam, see võib iseseisvalt sätestada asju, mida Koraanis üldse ei mainita. Selle staatuse tõttu on islami kogukonna õpetlased ja imaamid pööranud sellele ülimat tähelepanu, kulutades selle kogumiseks ja kontrollimiseks kõike väärtuslikku, ning on leidlikult hadithe kogunud ja järjestanud vastavalt oma eesmärkidele, reisides nende nimel ning pühendudes nende kirjapanemisele ja liigitamisele.

See algas õilsate kaaslastega, kes hoidsid hadithe oma mälus ja südamesoppides. Nad võistlesid nende meeldejätmises ja kontrollimises, sest õilis Sõnumitooja ﷺ keelas neil alguses, kutsumuse esimestel päevadel, neid kirja panna, kartes nende segunemist Koraaniga. Hiljem lubas ta ﷺ kirjutamist mõnedel kaaslastel, nagu Ali ibn Abi Talib, Abu Shah ja Jabir ibn Abdullah, ning seejärel Abdullah ibn Amr ibn al-Asil. See juhtus pärast seda, kui mõned kaaslased ütlesid Abdullah’le, nähes teda kõike Sõnumitoojalt ﷺ pärinevat kirja panemas: „Kas sa kirjutad üles kõik, mida Sõnumitoojalt kuuled, samas kui Sõnumitooja on inimene, kes räägib nii vihas kui rõõmus?“ Ta mainis seda Sõnumitoojale ﷺ, kes ütles talle: „Kirjuta, sest selle nimel, kelle käes on minu hing, siit – ja ta viitas oma suule – ei välju muud kui tõde.“ Seda kinnitas Abu Huraira, öeldes: „Ühelgi Prohveti kaaslasel pole temalt rohkem hadithe kui minul, välja arvatud Abdullah ibn Amril, sest tema kirjutas, aga mina mitte.“ Abdullah ibn Amr ibn al-Asi kirjutised said kaaslaste seas tuntuks ja neid nimetati „Tõeseks leheks“ (Al-Sahifa al-Sadiqa). See kõik oli tõendiks õilsate kaaslaste huvist ja soovist õppida Sõnumitooja ﷺ ütlusi ja tegusid pähe, kuni nad võtsid need endale praktiliseks teeks ja elavaks eeskujuks igas olukorras. Neid aitasid selles tugev mälu ja puhtad südamed, lisaks sellele, et paljud neist panid kirja arvukalt hadithe. Nii moodustas kaaslaste ühiskond Mediinas täieliku pildi esimesest islamiühiskonnast, mis hoidis kinni austatud sunnast. See kõik kandus kaaslaste kaudu edasi järglaste (tabiinide) põlvkonnale, kus suurimad edastajad andsid need tohutud aarded ja väärtuslikud varud edasi tulevastele põlvedele.

Kui islam levis, riik laienes ja kaaslased hajusid eri piirkondadesse, tekkis vajadus hadithide kirjapanemiseks süstematiseeritud raamatutesse. Üks esimesi, kes sellele tähelepanu pööras, oli kaliif Umar ibn Abd al-Aziz, kes andis oma ametnikele ja piirkondade õpetlastele käsu hadithe koguda ja kirja panna. Esimeste seas alustasid sellega Ibn Shihab al-Zuhri (surnud 124 e.m.a), Ibn Ishaq (surnud 151) ja Sufyan al-Thawri (surnud 161). Sellest ajastust meieni jõudnud kuulsaimate raamatute hulgas on imaam Maliki (93–179) „Muwatta“, seejärel Abd al-Razzaqi (surnud 211) „Musannaf“, Ibn Abi Shayba (surnud 235) „Musannaf“ ja teised. Seejärel algas uus etapp hadithide liigitamises. Mõned kogusid kokku kõik, mida Prohvetilt ﷺ edastati, koostades „Musnadid“ – raamatud, mis sisaldavad Prohveti ﷺ hadithe koos nende edastusahelatega, eristamata autentseid (sahih) teistest. Esimeste seas, kes „Musnadeid“ koostasid, olid imaam Ahmad (sündinud 164, surnud 241), Uthman ibn Abi Shayba (156–239) ja teised. Teised aga pühendusid ainult autentsete hadithide kogumisele, jättes välja nõrgad. Esimene, kes sel viisil teose koostas, oli imaam al-Bukhari (surnud 256), seejärel imaam Muslim (surnud 261). Nende meetodit järgisid mitmed suurkujud ning seejärel levisid kõikvõimalikud hadithide teosed: „Musnadid“, „Sahihid“, „Sunanid“, „Mustadrakid“, „Mustakhrajid“, seejärel „Jami’d“ ja muud hadithiteaduse raamatud oma eri tüüpide ja tasemetega. Need kõik moodustasid hiljem hadithiteaduse tuuma nii edastamise kui ka sisu uurimise osas.

Meieni pole jõudnud teadet, et ükski teine teadus ajaloos oleks pälvinud sellist usaldusväärsete, õiglaste ja täpsete edastusahelate järjepidevust, nagu see auväärne staatus, mille osaliseks sai prohvetlik sunna. Kogukonna õpetlased ja imaamid pöörasid sellele ülimat tähelepanu, kuni nad suutsid luua tohutu raamatukogu, millele on ajaloos vähe vastet. Nad olid leidlikud prohvetlike hadithide kogumisel ja järjestamisel, mis algas juba prohvetliku kutsumuse esimestest päevadest. Meieni on jõudnud sadu hadithide raamatuid, millest enamik sisaldab autentseid (sahih), häid (hasan), nõrku (da’if) ja mõningaid väljamõeldud (mawdu’) ütlusi.

Ma ei varja teie eest, et minu intellektuaalse elu algusest peale on minu lemmikhobiks olnud lugemine ning sunna ja hadithide raamatute uurimine. Sageli leidsin end suurimas rõõmus ja heameeles, kui tegelesin Valitu ﷺ hadithide uurimise, kontrollimise ja analüüsimisega. Kuid minu rõõmu varjutas mõnede probleemsete hadithide olemasolu, mis ei sobitunud hiilgava šariaadi eesmärkidega. Sageli palusin õpetlastel ja hadithiteadlastel pakkuda meile ühte raamatut, mis koondaks oma kaante vahele kõige olulisemad ja tugevamad autentsed prohvetlikud hadithid, mida moslem oma usus ja elus vajab. Sest teadmisjanuline, kes otsib mõnda hadithi erinevatest raamatutest, leiab end sageli tohutu hulga – üle saja tuhande – hadithi ees, mille autentsuse või nõrkuse kohta on imaamidel erinevad arvamused. Ma küsisin endalt: kuidas saab moslem tutvuda oma seadusandluse tähtsuselt teise allikaga kümnete tuhandete hadithide seas, mille merre isegi spetsialistid ära eksivad...?!

See ajendas mind uuesti uurima tähtsamaid tuntud hadithide raamatuid nii edastamise kui sisu poolest. Jätkasin oma tagasihoidlikku uurimistööd, kuni avastasin, et vähesed hadithiteadlased seadsid oma raamatutes tingimuseks autentsuse ning panid paika reeglid ja kriteeriumid hadithi aktsepteerimiseks. Tähtsaimad neist on need, keda mainis imaam al-Suyuti oma raamatu „Al-Jami al-Kabir“ sissejuhatuses, märkides, et nende raamatud on „märgistatud autentsusega“. Seda tähendust kinnitas minu vanaisa, imaam ja hadithiteadlane Muhammad ibn Ja’far al-Kattani oma raamatus „Al-Risala al-Mustatrafa“, öeldes: „Nende hulgas on raamatud, mille autorid kohustusid järgima neis autentsust.“ Need imaamid ohverdasid oma ajast, varast ja jõupingutustest kõik väärtusliku, et veenduda iga Prohvetilt ﷺ pärineva üksikasja tõesuses. Enamik hadithi-imaame on jaotanud prohvetlikud hadithid kolme põhiliiki: autentne, hea ja nõrk. Siin on üksikasjad:

Autentne (Sahih), hea (Hasan) ja nõrk (Da’if), ning siin on selgitus:

Esiteks: Autentne hadith (Sahih) on see, mida on edastanud õiglane ja täpne edastaja teiselt õiglaselt ja täpselt edastajalt kuni ahela lõpuni. See jaguneb kolmeks osaks:

Mutawatir-hadith: see, mida on edastanud nii suur hulk inimesi teisele suurele hulgale, et nende kokkulepe valeks on võimatu.

Mashhur-hadith: see, mida on edastanud vähemalt kolm usaldusväärset edastajat.

Ahad-hadith: see on autentne hadith, mida on edastanud üksainus usaldusväärne isik.

Teiseks: Hea hadith (Hasan) on see, mis sisaldab vastuvõetavuse omadusi nende madalaimal määral.

Kolmandaks: Nõrk hadith (Da’if) on see, mis ei sisalda ühtegi vastuvõetavuse omadust, ning sellel on palju alaliike.

Mis puutub Qudsi-hadithidesse, siis need on hadithid, mida Sõnumitooja ﷺ edastab Loojalt, Kõigeväeliselt ja Auväärselt. Nendes hadithides, nagu teisteski prohvetlikes hadithides, on autentseid, häid, nõrku ja mõningaid väljamõeldud ütlusi.

Nende põhjalike hadithide-alaste uuringute valguses keskendusin oma esimeses raamatus „Safwat al-Ahadith al-Nabawiyya“ hadithidele, mille autentsuses on kokku leppinud mitmed autentsuse imaamid. Kui hadith on varustatud mitme autentse hadithi imaami kinnitusega – vaatamata nende erinevatele vaadetele, asukohtadele ja ajastutele –, tähendab see, et igaüks neist on andnud oma parima, et veenduda selle omistamises õilsele Sõnumitoojale ﷺ. See annab selle dokumenteerimisele intellektuaalse, geograafilise ja ajaloolise mõõtme ning tõstab raamatu „Safwa“ hadithid kindla veendumuse tasemele nende autentsuses. On võimatu, et nad kõik oleksid ühel nõul eksinud, olnud hooletud või et neile kõigile oleks midagi võltsitut ette söödetud. Kui me teame näiteks, et üllast hadithi „Tegutsege, sest igaühele on tehtud kergeks see, milleks ta on loodud“ on maininud rohkem kui kümme suurt autentse hadithi imaami, siis see paneb meid kindlalt uskuma, et see kuulub kõige autentsemate hulka.

Siit tulenevalt ütlesin, et meie usaldus hadithi autentsuse vastu kasvab koos selle edastajate arvu suurenemisega autentse hadithi imaamide seas. Nii sündis see suurepärane valik hadithidest, mille autentsuses on kokku leppinud mitmed imaamid. See sisaldab umbes nelja tuhandet hadithi, mis katavad hiilgava šariaadi harusid alates uskumustest, jumalateenistustest, tehingutest, karistustest kuni etiketi, moraali, juhtimise ja muuni. Ükski neist ei ole vastuolus Koraani, šariaadi eesmärkide ja alustaladega ega kindlalt tõestatud teadusega.

Olen selles raamatus esitanud imaamide tähised vastavalt nende ajaloolisele järjekorrale. Järgnevalt esitan olulisemad sümbolid, mille valisin hadithi-imaamidele (olgu Allah neile meelepärane) ja milles enamik hadithiteadlasi on kokku leppinud:

(Kh) al-Bukharile, (M) Muslimile, (Q) nende kahe üksmeelele, (D) Abu Dawudile, (T) al-Tirmidhile, (N) al-Nasa’ile, (H) Ibn Majah’le, (Neli) neile neljale, (Kolm) neile peale Ibn Majah, (Hm) Ahmad ibn Hanbalile tema „Musnadis“, (Am) tema poja Abdullahi lisandustele, (K) al-Hakimile „Mustadrakis“, (Hb) Ibn Hibbanile tema „Sahihis“, (Khz) Ibn Khuzaymale tema „Sahihis“, (Tb), (Ts), (Tss) al-Tabaranile tema suurtes, keskmistes ja väikestes kogumikes, (S) Said ibn Mansurile tema „Sunanis“, (Khd) al-Bukharile teoses „Al-Adab“, (Tkh) al-Bukharile ajalooraamatus, (Dh) al-Diya al-Maqdisile teoses „Al-Mukhtara“, (Fi) al-Shafi’ile tema „Musnadis“, (Sh) Ibn Abi Shaybale teoses „Al-Musannaf“, (Ab) Abd al-Razzaqile teoses „Al-Jami“ ja „Al-Musannaf“, (A) Abu Ya’lale tema „Musnadis“, (Qt) al-Daraqutnile „Sunanis“ ja üksikutes edastustes, (Fr) al-Daylamile teoses „Al-Firdaws“, (Hl) Abu Nu’aymile teoses „Al-Hilya“, (Hb, Hq) al-Bayhaqile teostes „Shu’ab al-Iman“, „Al-Sunan“, „Al-Ma’rifa“, „Dala’il al-Nubuwwa“ ning „Al-Asma wa al-Sifat“, (Ad) Ibn Adile teoses „Al-Kamil“, (Aq) al-Uqaylile teoses „Al-Du’afa“, (Kht) al-Khatibile teostes „Al-Jami“ ja ajalooraamatus, (Mi) al-Darimile tema „Sunanis“, (T) al-Tayalisile tema „Musnadis“, (Kr) Ibn Asakirile tema ajalooraamatus, (Bz) al-Bazzarile tema „Sunanis“.

Valisin need prohvetlikud pärlid oma raamatust „Safwat al-Ahadith al-Nabawiyya al-Shareefa“ ja nimetasin selle „Jawami al-Kalim al-Nabawiyya al-Shareefa“ (Prohveti sisutihedad ütlused). See sisaldab valitute valikut ja hadithide tippteoseid, mis kinnitavad õilsa Sõnumitooja ﷺ suurust, tarkust, teadmist, universaalsust, tasakaalukust, julgust, võitlust ülekohtu ja ülekohut tegijate vastu ning tõe kehtestamist ja vale tühistamist, et see oleks majakaks meie lastele ja kogu kogukonnale.

Ma loodan siiralt Allahilt, et olen pakkunud suurele islamile üldiselt ja austatud prohvetlikule sunnale eriti ühe õila töö, mis aitab, kui Allah soovib, ühendada moslemeid ning toob islami oma igavese vaimsusega lähemale haritud inimeste südametele ja auväärsete mõtlejate mõtetele nii idas kui läänes. Allah räägib tõtt ja Ta juhatab õigele teele. Kiitus olgu Allahile, kes ütles: „Ja iga teadja kohal on veelgi Teadjam.“ Rahu olgu teiega ning Allahi halastus ja Tema õnnistused.

Professor dr. Abd al-Qadir al-Makki al-Kattani
Nõunik ning inseneriteaduste ja islami kõrgemate uuringute professor

Prohvet ﷺ ütles: 'Valgustagu Allah selle mehe nägu, kes kuuleb meilt midagi ja annab selle edasi nii, nagu ta seda kuulis; sest sageli on informeeritu mõistvam kui kuulaja.'