Püha Koraan

Püha Koraan on Kõigeväelise Allahi sõna, mis ilmutati Tema prohvetile Muhammadile ﷺ, ja see on moslemite põhiseadus, nende tõend ja nende juhatuse allikas. See ilmutati araabia keeles kahekümne kolme aasta jooksul, ja selle tekst on täielikult säilinud hafidzite (Koraani päheõppijate) südametes ja mushafide (Koraani raamatute) kaante vahel igas maailma nurgas.

Püha Koraan on prohvet Muhammadi ﷺ igavene ime, ja see on Allahi sõna, millega Ta esitas väljakutse inimestele ja džinnidele, et nad tooksid midagi selle sarnast, kuid nad ei suutnud, ja väljakutse kehtib siiani. Selle imelisuse allikas ei ole ainult üks aspekt, nagu retoorika või teadmised varjatud asjadest, vaid see on terviklik ime oma struktuuris, seadusandluses ja teaduslikes viidetes, mida mõistab ainult hoolikas uurija igal ajastul.

Koraan ei olnud inimeste looming, kuidas saaks kirjaoskamatu mees, kes kasvas üles tsivilisatsioonikeskustest ja rahvaste filosoofiatest eraldatud kõrbekeskkonnas, tuua raamatu, mis sisaldab kõrgeimaid seadusi ja sügavamaid tõdesid? Ajaloo geeniused võivad oma kunstis silma paista, kuid nende saavutustel on piirid, samas kui Koraan jääb ammendamatuks allikaks, millest iga teadlane ja kirjanik leiab oma erialale vastavat ja tõendi, et see on ilmutus Targalt ja Teadjalt.

Moslemid usuvad Allahi ilmutatud raamatutesse, nagu Ibrahimi ja Moosese lehed, Taaveti Psalmid ja Jeesuse Evangeelium, rahu olgu nendega, kuid Koraan on nende raamatute üle valitsev; mis iganes sellest Koraaniga kokku langeb, on kindel tõde, ja mis iganes sellega vastuolus on, on moonutatud. Me austame kõiki prohveteid ja hindame nende sõnumeid, kuid me järgime Püha Koraani kui kaalu, millega me uudiseid kaalume ja millega me Allahi teel püsime.

القرآن الكريم هو كلام الله تعالى المنزَّل على نبيه محمد ﷺ، وهو دستور المسلمين وحجتهم ومصدر هدايتهم. نزل بالعربية على مدى ثلاثة وعشرين عامًا، ويُحفظ نصّه كاملًا في صدور الحفاظ وبين دفتي المصاحف في كل بقاع الأرض.

القرآن الكريم هو المعجزة الخالدة للنبي محمد ﷺ، وهو كلام الله الذي تحدى به الإنس والجن أن يأتوا بمثله فعجزوا، ولا يزال التحدي قائماً. ومصدر إعجازه ليس جانباً واحداً كالبلاغة أو الإخبار بالمغيبات فحسب، بل هو إعجاز كلي في نظمه وتشريعه وما يحويه من إشارات علمية لا يدركها إلا الدارس المتفحص في كل عصر.

لم يكن القرآن من تأليف بشر، فكيف يتسنى لرجل أمي نشأ في بيئة صحراوية منعزلة عن مراكز الحضارة وفلسفات الأمم أن يأتي بكتاب يحوي أرقى التشريعات وأعمق الحقائق؟ إن العباقرة في التاريخ قد يبدعون في فنونهم، لكن سبقهم له حدود، بينما القرآن يظل معيناً لا ينضب، يجد فيه كل عالم وأديب ما يوافق تخصصه ودليلاً على أنه تنزيل من حكيم خبير.

يؤمن المسلمون بكتب الله المنزلة، كصحف إبراهيم وموسى، وزبور داود، وإنجيل عيسى عليهم السلام، ولكن القرآن هو المهيمن على تلك الكتب؛ فما وافقه منها فهو الحق الثابت، وما خالفه فهو مما دخله التحريف. نحن نحترم جميع الأنبياء ونقدر رسالاتهم، لكننا نتبع القرآن الكريم بصفته الميزان الذي نزن به الأخبار ونستقيم به على منهج الله.