Mis on Islam?

Islam on monoteismi ja rahu religioon, mis kutsub üles kummardama ainult Allahit, uskuma kõigisse Tema prohvetitesse, tegema häid tegusid ja omama üllaid moraalseid omadusi. Sõna „islam“ tähendab alistumist Allahile ning Tema käskudele kuuletumist armastuse ja rahuloluga.

Islam ei ole pelgalt piirangute kogum, vaid eluviis, mis reguleerib inimese püüdlusi kiirete soovide ja edasilükatud tulemuste vahel. Nagu õpilane, kes loobub maailma lõbustustest, et eksamiks valmistuda, mõistab muslim, et see maailm on läbikäigukoht, ja et mööduvad ihad ja naudingud, mida me näeme, ei ole midagi võrreldes igavese naudinguga hauataguses elus. See on mõistuse loomupärane võime eristada õiget valest, kasulikku kahjulikust, et tõsta inimest ülevuse ja au poole.

Inimene kalduvad loomupäraselt vabaduse poole ja tõrjuvad piiranguid, kuid islam õpetab meile, et absoluutne vabadus ilma kontrollita muudab ühiskonna kaoseks. Mõistus ise on piirang, tsivilisatsioon on piirang ja õiglus on piirang. Seepärast oli usuline kohustus hingele raske nagu mäkketõus, sest hing on loodud kalduma allamäge. Kuid see, kes seda kannatlikkust harjutab, leiab usu magususe, täpselt nagu haige leiab tervise pärast valulikku dieeti maitsvatest toitudest.

Religiooni tõde on usk ühe Jumala olemasolusse, universumi Loojasse, kes teab kõiki saladusi ja näeb inimest nii tema üksinduses kui ka avalikkuses. See usk ajendab usklikku järgima üllaid moraalseid omadusi, sest usk ei ole pelgalt Shahada lausumine, vaid maa ehitamine ja hinge puhastamine. Muslim kummardab Allahit justkui näeks Teda, ja kui ta Teda ei näe, siis teab ta kindlalt, et Allah näeb teda, nii et tema käitumine on tunnistuseks tema siirusele ja usu tõelisusele.

Islam on kutse monoteismile, tegudele ja realismile, sest Allah ei loonud meid eksimatuteks ingliteks ega mõistuseta loomadeks, vaid andis meile mõistuse ja tahte oma tee valimiseks. Uskliku eesmärk on saavutada Allahi heakskiit, kasutades kummardamisi, mis tema elu korraldavad, nagu palve, mis ühendab teda oma Issandaga, paast, mis distsiplineerib tema hinge, Zakat, mis tagab sotsiaalse solidaarsuse, ja Hajj, mis ühendab muslimeid headuses. See on tasakaalustatud lähenemine, mis ühendab selle maailma arendamise ja töö hauataguse elu heaks.

الإسلام دين التوحيد والسلام، يدعو إلى عبادة الله وحده، والإيمان برسله جميعًا، والعمل الصالح، ومكارم الأخلاق. كلمة «إسلام» تعني الاستسلام لله والانقياد لأمره بمحبة ورضا.

الإسلام ليس مجرد قيود، بل هو منهج حياة يضبط سعي الإنسان بين الرغبات العاجلة والنتائج المؤجلة. مثل التلميذ الذي يترك لهو الدنيا ليستعد للامتحان، يدرك المسلم أن الدنيا دار ممر، وأن ما نراه من شهوات ولذات عابرة لا تساوي شيئاً أمام اللذة الدائمة في الآخرة. إنها فطرة العقل التي تفرق بين الحق والباطل، وبين النافع والضار، لترتقي بالإنسان نحو السمو والرفعة.

الإنسان بطبعه يميل إلى الحرية ويرفض القيود، لكن الإسلام يعلمنا أن الحرية المطلقة دون ضابط تحول المجتمع إلى فوضى، فالعقل نفسه قيد، والحضارة قيد، والعدالة قيد. لذا، كان التكليف بالدين ثقيلاً على النفس كصعود الجبل، لأن النفس طبعت على الميل للمنحدر، لكن من يمارس هذا الصبر يجد حلاوة الإيمان، تماماً كما يجد المريض عافيته بعد حمية مؤلمة عن أطايب الطعام.

حقيقة الدين هي الاعتقاد بوجود إله واحد، خالق للكون، مطلع على السرائر، يرى الإنسان في خلوته وجلوته. هذا الاعتقاد يدفع المؤمن للالتزام بمكارم الأخلاق، فالإيمان ليس مجرد نطق بالشهادتين، بل هو عمارة للأرض وتزكية للنفس. إن المسلم يعبد الله كأنه يراه، فإن لم يكن يراه، فإنه يعلم يقيناً أن الله يراه، فيغدو سلوكه شاهداً على إخلاصه وصدق إيمانه.

الإسلام دعوة للتوحيد والعمل والواقعية، فالله لم يخلقنا ملائكة لا يخطئون، ولا بهائم لا تعقل، بل منحنا عقلاً وإرادة لنختار طريقنا. إن غاية المؤمن هي نيل رضوان الله، مستعيناً بالعبادات التي تنظم حياته، من صلاة تصله بربه، وصيام يهذب نفسه، وزكاة تحقق التكافل، وحج يجمع المسلمين على الخير. إنه منهج متوازن يجمع بين إعمار الدنيا والعمل للآخرة.